Valge-toonekurg on kõrge, pika kaela ja taaruva kõnnakuga lind. Tal on punased jalad ja sirge, terava otsaga punane nokk. Pea, kaela ja keha valge sulestik on teravas kontrastis mustade tiivasulgedega, mis valguse muutudes punakaslillalt ja roheliselt küütlevad. Pruune silmi ümbritseb lapike paljast musta nahka. Ema- ja isalind on sarnased, kuid isased on suuremad.
Toonekure häälitsused on kergesti äratuntavad – neile on iseloomulik nokaplagistamine, mis kõlab, nagu klõbistataks vastamisi kaht pulka. Toonekurge on hea vaadelda pesal, samuti võib teda näha vesistel heinamaadel ja värskelt niidetud põldudel, kust nad otsivad toitu – hiiri, ussikesi, tõuke ning kõiksugu väikesi roomajaid ja konni. Suurbritannias näiteks valge-toonekurgi pole, küll aga kohtab neid mujal Euroopas. Eestis on valge-toonekurg tavaline ning arvukas pesitseja. Eesti on valge-toonekure pesitsusala põhjapiiriks.
Kuidas vahet teha noorlindudel ja vanalindudel? Noorlindude nokk on hall ja punased jalad tuhmima värvitooniga. Pojad on ka hallimad kui nende säravvalged vanemad. Mida valge-toonekurg sööb? Toonekurge on hea vaadelda pesal, samuti võib teda näha vesistel heinamaadel ja värskelt niidetud põldudel, kust nad otsivad toitu – hiiri, ussikesi, tõuke ning kõiksugu väikesi roomajaid ja konni. pesitsemine.. Toonekure pesa on väga suur ja ehitatud kõrgele, kust avaneb hea vaade ümbrusele. Euroopas on toonekured juba keskajast peale rajanud pesi inimeste ehitistele. Nad teevad pesa katuseharjadele, tornitippudele, korstnate ja telefonipostide otsa, müüridele, heinakuhjade peale ning spetsiaalselt nende jaoks ehitatud pesaalustele. Toonekured tulevad igal aastal tagasi samasse kohta või sinna lähedale. Noorlinnud üritavad leida pesaaseme oma sünnikoha lähedale ja on leitud pesi, mida toonekured on aastasadade jooksul pidevalt kasutanud. Talvitumine. Toonekured viibivad Euroopas märtsist augusti lõpunädalateni. Nad talvituvad Kesk-Aafrikas. Kahjuks ei näe me valge-toonekurge kogu Euroopas. Möödunud sajandil vähenes Euroopasse tagasipöörduvate toonekurgede arv. Põhjuseks võivad olla kliimamuutused ja märgalade vähenemine.
