Suitsupääsuke on väike, sinakalt helkiva musta seljaga lind. Tal on roostepunane kurgualune, valge või kreemikas kõht ja väga pikk lõhkine, vimplitaoline saba. Lennates tundub ta tihti üleni must, olles äratuntav pika saba ja ülivilka lennu järgi. Noorlindudel on lühemad sabad. Suitsupääsukesed vestlevad omavahel sädistades, kui nad majakatusel või traatidel istuvad.
Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel. Sügisel alustavad nad rännakut lõunasse Aafrikasse, kus nad veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini.
Kuidas eristada suitsupääsukest piiritajast? Piiritaja on märkimisväärselt suurem kui suitsupääsuke ja tema tiivad on tunduvalt pikemad ning sirpja kujuga. Suitsupääsukesel on märksa paindlikum lend, ta teeb õhus rohkem käändeid ja pöördeid.samuti on suitsupääsukese saba palju pikem ja selgelt harkis. Kuidas eristada noorlinde vanalindudest? Pojad on pisut väiksemad kui vanalinnud ja nende saba on tunduvalt lühem. Mida sutitsupääsuke sööb? Lendavaid putukaid- ta on imepärane lendaja. Suitsupääsuke on vilgas ning veedab enamuse ajast õhus putukajahil. Lennuviisilt on nad piiritajatega väga sarnased, kuid piiritaja elutseb rohkem linnades ja asulates, suitsupääsuke aga maal. Tegelikult on nad üsna erinevad ka väljanägemiselt. Pesitsemine. Suitsupääsuke ehitab süljest, rohukõrtest ja mudast poolkera-kujulise pesa. Kui sa elad maal, oleks tore vaadata, kas leiad mõne vana hoone aampalgi küljest või sarikate alt suitsupääsukese pesa. Euroopas on suitsupääsuke arvukas lind, ohustab loomapidamise hääbumine ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, mis hävitab suitsupääsukese toiudubaasi.